Hambaravi ei tohi jätta viimasele minutile

Rutiinses hammaste kontrollis käiakse keskmiselt korra või kaks aastas ning suure tõenäosusega tuleb aeg-ajalt ette ka seda, et vaja on hammaste aukude parandamist. Hammaste parandamine on üsna tavaline raviprotseduur, mida hambaarsti juures kogetakse. Vähem on teada aga muude  ravivõimaluste kohta, mida hambaarsti juures pakutakse.

Üheks tõsisemaks hambaravijuhtumiks võib olla näiteks see, kui hammas on saanud löögi või on mõne muu trauma järgselt eemalduvälja tulnud nud ning vajab asendamist. Võib juhtuda ka, et satute hambaarsti juurde  niivõrd katkise ja suures ulatuses kahjustatud hambaga, et seda ei ole võimalik enam plommidega parandada.  Kui hammast enam ravida pole võimalik, siis peab selle välja tõmmama ning asendama hamba implantaadiga. Selline ravimeetod on küll väga kallis, kuid annab teile võimaluse taastada hammaste seisukord võimalikult kvaliteetselt. Kui hammas on aga näiteks välja löödud, siis on üldiselt võimalik hammas ka tagasi istutada, kuid selleks peab suust eemaldunud hammas olema täiesti terve ning kindlasti peab see kliendil ka alles olema. Protseduur ise on keeruline ning võtab palju aega, kuid tulemus on kindlasti seda raha ja aega väärt. Hambaimplantaat on enamasti valmistatud titaanist, mis on meile teadaolevatest materjalidest kõige koesõbralikum ning põhjustab kõige vähem tüsistusi. Implantaadi paigaldamise portseduur on võrdlemisi kiire ja valutu ning kestab umbes 45 minutit ühe hamba kohta. Implantaadi positiivseks eeliseks on see, et selle kasutamine aitab vältida ebamugavate hambaproteeside ja hambasildade kasutamist ning implantaat  näeb välja ka loomulikum, kui teised hammaste asendamise võimalused.

Teiseks vähemkasutatavaks teenuseks on igemehaiguste ravi. On üsna tavapärane, et  inimesed pööravad tähelepanu oma hammaste korrashoiule ning lähevad hambaarsti juurde alles siis, kui hambasse on tekkinud auk ning see valutama hakkab. Igemete tervisele pööratakse kahjuks aga oluliselt vähem tähelepanu. Kui just midagi väga hullusti ei valuta, siis arvatakse, et kõik on korras. Igemehaigus võib hambaarsti juures ilmneda patsiendile täieliku üllatusena, sest see on korooniline haigus, mis kulgeb sageli ilma valu põhjustamata ning see on reeglina ka põhjus, miks see jääb tähelepanuta.

Kõige laialt levinumaks igemehaiguseks on igemepõletik ehk gingiviit, mis võib ravimata jätmisel edasi areneda paradontiidiks ning lõppeda isegi hammaste väljakukkumisega. Need haigused tekivad tavaliselt siis, kui tasakaal heade ja halbade bakterite vahel suus läheb kõikuma ning tekib põletik hamba ja igeme vahele. See omakorda põhjustab selle, et hambad hakkavad igeme küljes lahti tulema ning liikuma. Mis  aga jällegi põhjustab veel suurema põletiku ning sedasi see haigus muudkui edasi areneb ning hullemaks muutub. Erandjuhtudel võib juhtuda, et neid  haigusti põhjustab ka organismis nõrgestatud kaitsemehhanism nagu näiteks rasedus või HIV. Igemehaigusest annab enamasti märku igemete veritsemine hammaste pesemisel või puudutamisel ning see peaks olema kindlasti märk, et aeg on külastada hambaarsti.  Samuti peaks olema tähelepanelik siis, kui igemed on muutnud oma värvi. Terved igemed peavad olema korallroosad, kuid haiguslike protsesside korral võivad need muutuda erkpunaseks või lausa sinakaspunaseks.

Igemehaiguste raviks piisab reeglina hambakatu ning hambakivi hoolikast eemaldamisest, mis tagab, et põletikutekitajatest vabanetakse. Hambakivi eemaldamiseks võib hambaarst kasutada ultraheliinstrumente, eelmadada katu ja hambakivi käsitsi või soodapesu abil. Haiguse väga ägeda juhtumi puhul tuleb kindlasti arvestada ka võimalusega, et hambaarst peab siiski mõne hamba ka eemaldama.