Sülearvuti valik sõltub see kasutamise eesmärkidest

Kui veel kümme-kakskümmend aastat tagasi olid arvutid tavakasutused üsna suured ning kobakad ja mitte kõigile kättesaadavad, siis tänapäeval on arvutid muutumas aina väiksemaks, kiiremaks ning kättesaadavamaks kõikidele. Arvutiostu ette võttes otsustab väga suur osa inimestest juba lauaarvuti asemel sülearvuti kasuks.

Millisele inimesele aga oleks sobilik soetada just nimelt sülearvuti?

Kui kasutad arvutit vaid oma konrotis või kodus laua taga, siis suure tõenäosusega ei näe sa põhjuse, miks oleks vaja soetada just sülearvuti. Samas aga on aina rohkem ja rohkem inimesi, kes vajavad arvuti kasutamise võimalust ka kodust väljapool või siis reisidel. Lisaks sellele on sülearvuti asendamatu valik nendele, kellel on vaja arvutiga andmeid ühest kohast teise transportida.

Kui on tehtud otsus, et vaja on soetada just nimelt sülearvuti, siis tuleb sammud seada poodi, et endale sobiv „riistapuu“ soetada. Esimene kriteerium on kindlasti hind ning siin on valikuid juba seinast seina. Sülearvuti võib saada nii paarisaja kui ka paari tuhande euroga. Seda, kui kallist arvutit osta, ei olegi tihtilugu nii lihtne otsustada. Selleks tuleb süveneda veidi põhjalikumalt arvuti parameetritesse.

Laias laastus võib sülearvutid jagad anelja klassi – minisülearvutid, kerged ja õhukesed arvutid, tavamõõdus arvutid ning aülearvutid, mis sobivad lauaarvuti asendajaks.

Kõige väiksem minisülearvuti ehk Notebook sobib inimesele, kes reisib palju ning talle on oluline see, et saaks esmavajalikud toimingud arvutiga ära teha – käia internetis, koostada mõned lihtsamad dokumendid ja lugeda vajalikku infot. Kõige olulisemaks kriteeriumiks, mida selliste arvutite ostjad endale seavad, on arvuti kaal. Mida kergem ja väiksem on arvuti, seda lihtsam on seda kaasa võtta puhkusereisidele või välislähetustele. Miniarvuti kaalub vähe ning ei võta ka pagasis palju ruumi. Samas ei jää miniarvutid enam sugugi oma parameetrites alla suurematele ja raskematele sülearvutitele, sest tehnoloogia, mida nendest kasutatakse on igati tänapäevane ning arvutite jõudlus ja aku vastupidavus samuti hea. Samas tuleb tunnistada, et kerguse saavutamiseks kasutataske miniarvutites enamasti integreeritud graafikakaarti ning on loobutus optilistest seadmetest nagu CD lugeja jm.

Kõige levinumad on tavasuuruses sülearvutid, mid on reeglina suurema ekraani ning ka suurema kaaluga, kuid mis on toodetud selliselt, et nad saavad hakkama kõikide vajalike ülesannetega, mida ühel arvutikasutajal tarvis võiks olla. Tavasülearvuti ekraanimõõdu vahemik jääb 14-16 tolli vahele.

Lauaarvuti asendajateks loetakse aga sülearvuteid, mille ekraanimõõt on suurem kui 17 tolli ning mille tootmisel on kasutatud eriti suure jõudlusega komponente. Kui reeglina võime öelda, et lauaarvuti on oma jõudluselt võimsam, kui mistahes sülearvuti, siis nende sülearvutite kohta seda öelda ei saa. Suurte ja võimsate sülearvutite  komponendid lubavad meid täiesti vabalt kasutada ka mänguarvutitena, teha foto- ja videotöötlust ja palju muud. Suurem jõudlus ja võimsamad komponendid tähendavad loomulikult ka seda, et selliste arvutite aku kestvus on lühem, kui väiksematel isenditel.

Nagu näha, on valik lai, seega enne ostu sooritamist tuleks hoolega järele mõelda, kus ja mille jaoks sülearvutit vajatakse.